Warning: is_readable(): open_basedir restriction in effect. File(/usr/local/php53/lib/php/Zend/Config.php) is not within the allowed path(s): (/home:/tmp:/var/www/html:/usr/local/safe:/usr/local/lib/php) in /home/np53187/domains/haapsalulinnus.ee/cms_core/lib/Zend.php on line 217 Warning: is_readable(): open_basedir restriction in effect. File(/usr/local/php53/lib/php/Krabi/View/Smarty.php) is not within the allowed path(s): (/home:/tmp:/var/www/html:/usr/local/safe:/usr/local/lib/php) in /home/np53187/domains/haapsalulinnus.ee/cms_core/lib/Zend.php on line 217 Warning: is_readable(): open_basedir restriction in effect. File(/usr/local/php53/lib/php/Zend/View/Abstract.php) is not within the allowed path(s): (/home:/tmp:/var/www/html:/usr/local/safe:/usr/local/lib/php) in /home/np53187/domains/haapsalulinnus.ee/cms_core/lib/Zend.php on line 217 Warning: is_readable(): open_basedir restriction in effect. File(/usr/local/php53/lib/php/Zend/Db.php) is not within the allowed path(s): (/home:/tmp:/var/www/html:/usr/local/safe:/usr/local/lib/php) in /home/np53187/domains/haapsalulinnus.ee/cms_core/lib/Zend.php on line 217 Warning: is_readable(): open_basedir restriction in effect. File(/usr/local/php53/lib/php/Zend/Db/Adapter/Pdo/Mysql.php) is not within the allowed path(s): (/home:/tmp:/var/www/html:/usr/local/safe:/usr/local/lib/php) in /home/np53187/domains/haapsalulinnus.ee/cms_core/lib/Zend.php on line 217 Haapsalu Piiskopilinnus

INFO

INFO

AJALUGU

AJALUGU

TÄNAPÄEV

TÄNAPÄEV

MUUSEUM

MUUSEUM

ÜRITUSED

ÜRITUSED

AVALEHT

Alkeemialaboratoorium


Valge Daami vangla kõrval on üks kekdriruum kujundatud alkeemialaboratooriumiks. Arvata võib, et Saare-Lääne piiskopi kui väga rikka valitseja õukonnas oli alkeemik, mis keskajal oli väga tavapärane. Tema ülesandeks oli valmistada püssirohtu, vajadusel ravimeid ja lootus oli, et alkeemik suudaks välja töötada ka kulla tootmise valemi. Kuld oli väga hinnas ja kullmaardlaid Euroopas väga vähe. Alkeemikud nagu teadlased ikka oma laboratooriumides tegelesid inimteadmiste piiride katsetamisega. Tänapäeva keemia-, füüsika- ja astronoomia- jm täppisteadused on suure etapi oma arenguteest läbinud just keskaegsetes alkeemialaboratooriumides. Siin võite seintel näha tekste alkeemikute traktaatide ja katsete kirjeldustega.

Üks keskaegne alkeemiakatse on ka üles seatud. Nimelt päris tõesti  üritati luua tehisinimest ehk Homunkulust. Kui pragu mõistetakse selle all kloonimist ehk keha taasloomist. Siis keskajal oli eesmärgiks eelkõige hinge taaselustamine. Teada on keskajast ka kaks tehisinimese valmistamise retsepti. Neist lühem on järgmine: „
Võta kotitäis konte, spermat, naha tükke ja karv igalt loomalt, kellega Homunkulus peaks sarnanema. See kõik tuleb asetada pinnale, mis ümbritsetud hobusesõnnikuga ja jäetakse nii neljakümneks päevaks ja ööks seisma. Selle aja möödudes on Homunkuluse loode valminud ja teda saab näha. Kirja pannud Paracelsus“ [1493-1541].


Vt ka:
Tehisinimese ehk Homunkuluse loomine: http://www.youtube.com/watch?v=gwBoe1XVrY4&lr=1

Kulla valmistamine: http://www.youtube.com/watch?v=HxJXPEfZjUo&feature=mfu_in_order&list=UL


Roger Bacon "Eksperimentaalsest teadusest" AD 1278



Roger Baconi traktaat eksperimentaalsest teadusest on
Haapsalu linnuse alkeemialaboratooriumi ideoloogiline alus. Tõlkinud Aare Baumer.


Märkides ära põhilised punktid ladina tarkusest kui õpetuste keelest, matemaatikast ja optikast, tahan ma nüüd üle vaadata teadmiste printsiibid eksperimentaalse teaduse vaatenurgast, sest ilma eksperimendita on täiesti võimatu teada asjadest läbinisti.
 

On olemas kaks teed teadmiste saamiseks, üks läbi põhjuse ja teine läbi eksperimendi. Argument viib järelduseni ja sunnib meid seda tunnistama, aga ei saa kuidagi kinnitada ega kaotada kahtlusi ja mõistus puhkab niikaua rahulikult tõe intuitsioonis, kuni see leiab tõenduse läbi tundmise tee. Seega paljudel on argumendid saavutatavate faktide poole, aga kuna nad pole neid tundnud, vaatavad nad neist üle ja hoiduvad igal moel ega jälgi kasulikul teel. Isegi kui inimene, kes pole kunagi tuld näinud, tõestab et tuli põletab, lagundab ja hävitab asju, siiski keegi, kes tema argumente kuulab, ei saa kunagi olla kindel ja ei saa hoiduda tulest kuni ta pole oma kätt või midagi põlevat asetanud sellesse, et kindla korra järgi tõestada eksperimendi läbi et (see) argument on kindel. Aga pärast põlemise fakti tundmist on mõistus rahuldatud ja puhkab rahulikult tõe kindluses.  Seega argument ei ole lõplik aga tundmine on. 

Sama on nähtav isegi matemaatikas, kus demonstratsioon on kindlaim viis tõeni jõudmiseks. Inimese mõistus, mis võtab vastu selgeima kõigist demonstratsioonidest ja nimelt selle, mis puutub võrdkülgset kolmnurka, siis tema ei saa ilma eksperimendita kunagi liikuda edasi järelduseni, kuni see on tõestatud eksperimendiga. Siis saab ta omaks võtta õige järelduse ilma kahtluseta. 

Aristoteles on ütelnud, et demonstratsioon sõnadega on võimeline andma teadmisi  ja saab seletada, et sõnad on esitatud koos kogemusega, aga mitte lihtsa ja otsese demonstratsiooni abil. Mida Aristoteles ütleb oma esimeses raamatus „Metafüüsikast“ on see, et  need kes teavad põhjustajat ja tagajärge, on targemad kui need, kes kogemusega. Nii ütleb ta nende kohta, kes teavad paljaid fakte ilma põhjuseta. Aga mina räägin nende eest, kes kogemustega, tunnevad põhjustajat ja tagajärge läbi oma kogemuste.Ja selline on nende täiuslikkus nagu Aristoteles räägib oma kuuendas raamatus „Eetikast“, mille lihtsad hüpoteesid on usutavad justnagu need oleksid demonstratsioonid, nii ütleb ta selles samas kohas. Kes iganes ka tahaks ilma tõestuseta avada asjade tõelist palet, peab teadma kuidas mitte hoolida kogemusest. See on tõestunud näidetes. 

Autorid kirjutavad paljudest asjadest ja inimesed võtavad neist kinni läbi argumentide, mida kirjutajad esitavad ilma eksperimenteerimata ja on läbinisti valed. On tavaliselt usutud, kõigis koolides ja klassides, et üks võib purustada adamant’i, kasutades selleks ainult kitse verd ja filosoofid ja teoloogid vaid kinnitavad seda usku. Aga ei ole tõestatud, et adamant oleks purustatud sellisel moel verega niipaljugi, kui selle poolt on argumenteeritud. Ja siiski saab ilma vereta selle kergelt avada. Olen näinud seda oma silmadega ja seda peab tõesti nii tegema, sellepärast kalliskive saab välja võtta või lõigata kivi purustades. 

Sarnaselt on tavaline uskuda, et ühte kopra näärmete eritus, mida arstid kasutavad, on nende munandites, aga see ei ole nii, sest kopra näärmed asuvad rinnast allpool ja nii on, et isane ja emane kobras mõlemad eritavad seda kindlat ainet. Ja lisaks sellele isase näärmete eritusele on tal munandid loodusliku koha peal  ja jällegi on koletu vale see, et kui jahimehed kobrast taga ajavad ja kobras aimab mille pärast see nii on, siis ta närib ja kisub ära oma munandid  hammastega ja heidab need minema. 

Ja veel on igapäevane öelda, et külm vesi vaasis külmub kiiremini kui soe vesi ja argument selle tõestuseks on, et vastupidine tekitab vastupidist, nii nagu vaenlased jooksevad kõrvuti. Nad isegi kinnitavad öeldut Aristotelese teise raamatuga „Meteoroloogiast“, aga tema kindlasti ei öelnud seda, vaid hoopis muud ehk kui et mõlemad, nii külm kui kuum vesi on valatud külmale alusele jääl, siis külm külmub kiiremini (mis on tõde). Aga kui nad asetada eraldi kahte vaasi, siis kuum külmub kiiremini. Seega on vajalik tõestada kõike eksperimendi abil. 

Kogemusi on kahesuguseid. Üks toimub läbi väliste meelte ja vajaduse peale, need on eksperimendid mis sooritatud läbi instrumentide üle kogu taevalaotuse, ja arvestades fakte siin ja faktidega maailmast, aga meie tõestame kõike mitmel kujul, et olla kindel oma teel. Ja need faktid, mis ei tundu tõesed nendes kohtades kus meie elame. Seda teame läbi nende tarkade meeste, kes on nii kogenud. 

Ja siis Aristoteles, Alexandri toetusel, saatis 2000 meest läbi mitmete maade ja kohtade, et õppida tundma kõige esmasel moel kõigi asjade ja olemuste kohta, nii ütleb Plinius  oma „Loodusloos“. Ja see kogemus on inimlik ja filosoofiline just nii palju, kui inimene on võimeline saama kasu õnnistusest, mis talle antud. Aga see kogemus ei ole küllaldane inimesele, sest ei anna täit kindlust füüsiliste olekute vaatlustest, sellepärast et need asjad, teadmised on keerulised ja ei puuduta spirituaalset poolt üleüldse. 

Seega inimese intellektuaalset poolt tuleb täiendada teisel teel ja need patriarhid ja prohvetid, kes esimeseks andsid  teaduse kui sellise maailmale, kindlustasid sisemise valguse ja ei puhanud ega lootnud täielikult ainult oma meeltele. Ja nii on ka paljude teistega alates Kristusest. Tema hiilgus teeb palju asju selgemaks uskujale ja siin on püha inspiratsioon mitte üksi selles, mis puudutab spirituaalsust, vaid isegi füüsilist maailma.Sellest lähtuvalt ja kooskõlas  Ptolemaiosega, kes  ütleb „Centilogumis”, et siin on kahene tee, milles tullakse teadmistele: üks läbi teaduseksperimentide, teine läbi püha inspiratsiooni ja viimane on kaugelt parem, nii ütleb ta. 

Sisemises tundmuses on seitse astet. Esimene toimub läbi spirituaalse valguse, mis puutub teaduslikke asju. Teine aste koosneb voorusest, sest võhiklus on halb nagu ütleb Aristoteles oma teises raamatus „Eetikast”. Ja Algazel ütleb loogikas, et ühe mõistus on häiritud vigade läbi, just nagu roostes peegel, milles asjade olemus ei ole selgelt näha, aga teise mõistus on ette valmistatud vooruse poolt nagu hästi poleeritud peegel, milles asjade kujutised on selged. Seda arvesse võttes tõelised filosoofid on mitmekülgselt haritud eetikas, vastavalt proportsioonile oma vigadeta voorusele ja keeldudes seletamast üksteisele, et nad võiksid avastada asjade olemuse ainult siis, kui neil oleks mõistus vaba vigadest. 

Augustine seob selle fakti Socratese VIII raamatu III peatükiga "Jumalate linnast". Et mõistus peaks olema vaoshoitud tõe päevavalguses, kuigi see on ära märgitud kurjast, aga nagu papagoi või harakas, kordab see sõnu, võõraid arusaamiseks, kuigi ta on õppinud neid kasutama läbi pikaajalise praktika. Ja see on meie kogemus, sest tunnetatud tõde veab inimesi valgusesse, et need seda armastaksid, aga selle valguse tõenduseks on tulemuse nägemine. 

Ja tõepoolest, tema kes ta on hõivatud tegevusega tõe vastu, peab kindlasti seda ignoreerima, ja talle on keelatud teada, kuidas teataval viisil öelda üllaid sõnu ja kirjutada  lauseid mitte tema enda omasid, vaid just selliseid loomalikke, mis imiteerivad inimese hääli või nagu ahv, kes proovib teha inimeste töid, kuigi ta ei saa aru nende eesmärgist. Siis voorus puhastab mõistuse nii, et üks saaks paremini aru mitte ainult eetilisest, vaid ka teaduslikust asjast.

Olen hoolikalt tõestanud seda juhtumisi paljude puhaste noortega, kes arvestades nende noorust ja süütuid meeli, on läinud kaugemale teadmiste saamiseks, kui julgeksin ütelda. Sellepärast, et nendel on korralik religioosne õpetus, millisesse tasemesse selle traktaadi ettenäitaja kuulub, üllaste printsiipide teadmistega, aga vähese ladina keele oskusega. Sest ta on nii noor (umbes 20 aastat) ja vaene pealegi, võimetu omama õpetajat ja aega ühelgi aastal, et õppida kõiki tähtsaid asju, mida ta teada tahab ja et tal ei ole ei tarkust, võimekust ega väljapaistvat mälu, siis Tema Auhiilgus, kes, võttes arvesse tema mõistuse selgust, on andnud tema käsutusse kõik need asjad, milliseid ta on keelanud pea kõikidele üliõpilastele, vaid hoopis sellele puhtale inimesele, kes on vastu võtnud puhtaid mõtteid ja õpetusi minult. Ega ole ma leidnud temas mistahes rasket eksimust, kuigi olen otsinud hoolsalt, ja temal on mõistus nii puhas ja kaugelenägev, et ta saab vähem juhenditest kui võiks oodata. Ja ma olen proovinud pakkuda oma abi eesmärgiga, et need kaks noort võiksid olla kasulikeks tööriistadeks Jumala Kirikule, just niisama palju kui nemad Jumala armus õpivad kogu ladina tarkust. 

Kolmas aste spirituaalsel tundel on Püha Vaimu kingitus, mida selgitab Jesaja. Neljas sisaldab õndsakskiitmisi, millega meie Valitseja õnnistab meid. Viies on spirituaalne tundlikkus. Kuues on Jumala rahu viljades, mis annavad edasi kogu arusaamise. Seitsmes sisaldub joovastuse astmetes ja nendes meetodites samuti, milledest mõnedega võtame neid vastu erinevatel kujudel, milles nemad võivad näha neid asju, millest  ei saa rääkida inimeste vahel.  

Ja ükskõik kes läbinisti praktiseerinud katsetega või paljudes nendest
on võimeline kinnitama iseendale ja teistele, et mitte ainult spirituaalsetest teadmistest, vaid ka kogu inimteadmistest on võimalik osa saada. Ja tõepoolest, kuna kogu spekulatiivne mõtlemine järgib argumente, mis omakorda toetuvad kas autoriteetide teadmistele või teistele argumentidele, kooskõlas millega, mida ma praegu uurin, on olemas teadus, mis on meile vajalik ja seda nimetatakse eksperimentaalseks. 

Ma tahan seda selgitada, mitte ainult kui kasulikku filosoofiat aga kui Jumala tarkust ja arusaamist kogu maailmast: just nii kui märkisin ära oma eelmises raamatus, jälgides keelt ja teadust kuni nende lõpuni, milline on Jumalik tarkus, mille järgi on kõik asjad maailmas seatud. Ja sellepärast on see eksperimentaalse teaduse uurimine täielikult tundmatu tavalisele inimesele ja ei saa ma neid veenda selle kasulikkuses, kuni selle voorus ja omadused on ära näidatud. Juba see üksi võimaldab meil leida kindlasti, mida saab teha loodust uurides, mida kunste uurides, mida läbi pettuse, mis on asjade tähendus ja mis on tühine unenägu juhuses, silmamoondamine, vaimude väljakutsumine, needmine, maagilised ohverdused, ja mis siinsest on  kõiges neis, nii et kogu valelikkus oleks eemaldatud ja tõed koos meie ja kunstiga jääksime. See üksi õpetab meile, et vaataksime üle hullemadki ideed maagikutelt, mitte selleks, et neid kinnitada, vaid et neist hoiduda. Just nõnda nagu loogik kritiseerib sofistika kunsti. 

See teadus omab kolme suurt eesmärki teiste teaduste suhtes: Esimeseks on, et üks võib kritiseerida eksperimendi läbi kõigi teaduste üllaid järeldusi, teiste teadustega on teada, et nende printsiibid tulevad läbi eksperimendi aga järeldused läbi argumentide, mis järelduvad leitud printsiipidest, kui need hoolivad, et nende tulemused oleksid täpsed ja täielikud. On vajalik, et nad oleksid saanud tulemused läbi selle ülla teaduse.

On tõde, et matemaatika jõuab järeldusteni kooskõlas ja läbi universaalse ja kõikehõlmava kogemuse sümbolitest ja numbritest, mis tõepoolest sobivad kõikidele teadustele ja sellelesamale kogemusele, sellepärast, et ei ühtki teadust ei teata olevat ilma numbriteta.
Ja kui me suhtume eksperimentidesse täpselt ja täielikult ja viime need läbi kooskõlas põhjaliku meetodiga, siis on see vajalik, et tagada ehk läbi viia teaduse iseenese eksamineerimine, mida nimetatakse eksperimentaalseks, meie autoriteediga. 

Ma olen leidnud näite vikerkaares ja selle  fenomenis, milles loodus esineb ringidena ümber päikese, samuti ka halos, mis algab päikese suunast või tähest, mis tundub olevat nähtav sirgete valguskiirte läbi ja on mainitud Aristotelese poolt tema kolmandas raamatus „Meteoroloogia“ perpendikulaarseks aga Seneca poolt haloks ja veel on seda kutsutud ringikujuliseks ehk koroonaks, mis omab samuti palju värve nõndasamuti kui vikerkaar. Nüüd siis loodusfilosoof diskuteerib nende asjade olemuse üle ja selles suhtes on tal palju fakte, mida lisada ja mis räägivad nägemisest, mis on asja juurde kuuluv selles kohas. Aga ei Aristoteles ega Avicenna pole andnud meile teadmisi nende asjade olemusest oma raamatutes „Loodusest” ega Seneca, kes kirjutas raamatu nende nähtuste kohta. Aga eksperimentaalne teadus analüüsib selliseid asju. Eksperimenteerija analüüsib, kas teiste nähtavate asjade hulgas leiab ta värve, mis loodud ja paigutatud nii kui on näha vikerkaarelt. Ta leiab, et on olemas heksagonaalsed kristallid Iiirmaalt ja Indiast, mida hüütakse vikeraarelisteks Solinuse raamatus „ Vaatle maailma imesid“, ja hoiab neid päikesekiirtes, mis langevad läbi akna ja leiab kõiki värve vikerkaarelt, paigutatud just nagu varjutatud osas, järgnevalt valguskiirtes. Veel rohkemgi, sama eksperimenteerija asetab ennast varjulisse kohta ja tõstab kivi silma ette nii, et see peaaegu varjab ja hoiab endas vikerkaare värve, selgelt paigutatud justnagu kaares. Ja sellepärast, et palju inimesi leiab nendele kividele kasutust ja mõtleb et see on kivide eriline omadus ja et selle heksagonaalse kuju omadus, siis uurija liigub edasi ja leiab selle (omaduse) kristallis, ilusasti kujundatud, ja ka teistes läbipaistvates kivides. Ja on ka nii, et need Iiri kristallid võivad olla valged aga ka mustad, nii et fenomen toimub ka suitsustes kristallides sarnase läbipaistvusega. Veel rohkemgi, kivides mis ei ole heksagonaalselt kujundatud ja töödeldud, et pinnad on karedad, samuti kui Iiri kristallides, mitte üleni siledad ja mitte ka karedamad kui need - pinnal on sama kvaliteet kui loodus on andnud Iiri kristallidele, sest kareduse erinevus mõjutab ka värve.

Ta vaatab ka sõudjaid ja tilku, mis kukuvad tõstetud aerudelt,
 ta leiab samad värvid, millal iganes päikesekiired läbivad tilkasid. Sama juhtub ka veeratta labadelt kukkuva veega. Ja kui uurija siis suvehommikul vaatab kastetilkadele, mis kinnitunud  põllul kasvavatele taimedele, siis ta näeb neidsamu värve. Ja samuti, kui sajab, ja kui seista varjulises kohas ja kui päikesekiired tagant paistavad läbi langevate piiskade, siis mõnes varjulises kohas tekivad samad värvid. Ja neid võib sageli näha öösiti küünla läheduses. Suvel, niipea kui ta on unest ärganud ja kuigi tema silmad ei ole veel täiesti lahti. Ja kui ta siis äkki vaatab aknasse, millest läbi päikesekiired langevad tuppa, siis näeb ta samuti värve. Ja veelkord, istudes õues ja hoides pead kaetult oma silmade ees, või niisamuti, kui ta suleb oma silmad, sama asi juhtub varjude piiril ja veel ka läbi klaasist vaasi, mis täidetud veega ja kui see vaas on päikesepaistel. Sarnaselt on ka nii, et kui keegi hoiab suus vett ja paiskab selle äkiliselt välja ja seisab ise sellel poolel. Või kui valgus paistab läbi õlilambi, mis asetatud erilisel viisil päikesekiirte teele. Või kui valgus paistab õlipinnal, siis tekivad värvid jälle. Niimoodi, lõpmatul kujul, looduslikul ja kunstlikul teel, värvid on nähtavad, kui ainult hoolas uurija teab, kuidas neid leida. 

Eksperimentaalne teadus, mis iseseisvalt ja samas kui spekulatiivse teaduse armuke, võib leida imelisi tõdesid teiste teaduste teedel, millega need (teised) võivad siis liituda. Ja need tõed ei ole loomulikud eelnenud tõdedele, vaid võivad isegi olla väljaspool neid. Ja nendel teedel ei ole kokkuvõtteid ega printsiipe. Ja häid näiteid võib tuua just neist asjust. Aga kõiges selles mis järgneb ei ole see vajalik kogenematul, et leida põhjust kõiksusest ja sellest, mis järgneb üksteisele. Aga tavaliselt ta ei oma iial põhjust enne kui (ta) on proovinud eksperimenteerida.  Kui keegi pole kunagi näinud, et magnet tõmbab ligi  rauda ega kuulnud teistelt, et see ka tõukab eemale, otsib põhjust enne eksperimenteerimist, siis ta ei leia seda kunagi. 

Kolmas väärtus sellel teadusel on see, et see on prerogatiivne läbi selle, millest  ta vaatab läbi, mitte ainult teiste teaduste poole, vaid omaenda jõust. See uurib looduse saladusi ja see juhtub kahel teel -teades tuleviku ja praeguseid sündmuseid ja ka nendes suurepärastes töödes, läbi mille ta ületab astronoomiat, tavaliselt kirjeldatud kui oma järelduste toel seisvat. 

Ptolemaios oma „Almagesti“ sissejuhatuses ütleb, et siin on teine ja kindlam viis kui tavaline astronoomia.
 See on eksperimentaalne meetod, mis järgib looduse teid, millel paljud usaldusväärsed filosoofid nagu näiteks Aristoteles ja määratu arv tähtede ettekuulutuste autoreid on soodustatud liikumises, nagu ta ise on öelnud ja meie teame läbi oma kogemuse, mida ei saa eitada. 

See tarkus on leitud kui loomulik abinõu inimliku võhikluse ja järelemõtlematute tegude vastu. Sest on raske leida piisavalt täpseid astronoomilisi tööriistu ja veel raskem on leida tabeleid, mis on absoluutselt tõendatavad, liiati kui planeetide liikumine on sinna lisatud. Nende tabelite kasutamine on raske aga veel raskem on instrumentide kasutamine. See teadus on leidnud väljendusi ja teid, läbi mille see kiirelt leiab vastuse kogu küsimusele, nii kaugele kui ühe teaduse loomus saab minna ja läbi mille see näitab taevaste vooruste väliseid jooni ja maa kohal oleva taeva mõju, ilma astronoomia raskusteta. See niinimetatud osa omab nelja printsiipi ehk seadust, kui teaduse saladusi ja mõned on tunnistanud, et see teadus, mis illustreerib tema olemust, saab muuta seda osa, mis inimeste käitumist võib mõjutada. 

Sellega seotult, Aristoteles, enim õpitud ja jälgitud filosoof, kui  Aleksander küsis temalt mõnede suguharude kohta, mida ta oli leidnud oma retkedel, kas ta peab nad maha tapma nende barbaarsuse pärast või jätma ellu, kirjutas  „Saladuste raamatus“, et kui sa võid muuta nende ilmavaadet, jäta nad elama, kui mitte, siis tapa nad. Ta soovis, et nende ilmavaade oleks mõjutatud kasulikult, (see on), et nende kehade üldine koosolemine saaks muudetud ja lõpuks, et nende mõtted, mis tõusevad sellest muutmisest, peaksid endasse tõmbama head käitumisreeglid nende keskkonna vabadustest. See on üks teaduse kasutamisvõimalustest.



 

.

Alkeemiliste protsesside nimekiri

 1. Ablatsioon, mahahõõrumine (ablation)
Komponendi eraldamine pealmisest osast. Mõnikord seda rullitakse, kooritakse või pühitakse riide ehk sulega.

2. Albifikatsioon, valgendamine
(albification)
Aine muutmine valgeks alkeemilisel teel.

3. Ablutsioon, pesemine
(ablution)
Substantsi puhastamine ja õilistamine üksteisele järgnevate vedelikega pesemiste teel.

4. Amalgeerimine
(amalgation)
Amalgaami või sulami moodustumine elavhõbeda ja metalliga. See termin on mõnikord laiendatud igasuguste metallide ühenduse kohta.

5. Astsensioon, tõusmine
(ascension)
Kui aktiivne osa tõuseb kolvis pinnale, mis toimub tavaliselt kuumutamisel.

6. Lagundamine
(assation)
Substantsi lagundamine kuivaks tuhaks lahtise ehk kuiva tule kuumuses.

7. Kaltsineerimine
(calcination)
Substantsi purustamine ja lagundamine tugeval tulel ja põletamisel, mis toimub  tavaliselt lahtises anumas. Algselt nimetati selleks kaltsiumkarbonaadi lagundamist kaltsiumoksiidiks.

8. Tsementeerimine
(cementation)
Substantsi mõjutamine, mis toimub pulveriseeritud materjali (tavaliselt korrosiivse) kihilise lisamise ja segamise teel. Segu valmistatakse ette nii, et see reageeriks ja keevituks läbikuumutamisel kõrgel temperatuuril ja tsementeerivas ahjus.

9. Keratsioon, pehmendamine
(ceration)
Substantsi muutmine pehmeks ja vahasarnaseks. Tavaliselt toimub see vedeliku pideva lisamise ja kuumutamise tagajärjel.

10. Tuhastamine
(cineration)
Substantsi lagundamine tuhaks läbi kuumutamise.

11. Tsirkulatsioon
(circulation)
Substantsi puhastus selle ringdestilleerimisel „pelikanis“ või kinnises destilleerimisseadmes. Kuumutamise mõjul vedel komponent eraldub, kondenseerub ja laskub uuesti substantsi, mis asub anumas.

12. Koadunatsioon
(coadunation)
Teine termin koagulatsiooni kohta.

13. Koagulatsioon, hüübimine
(coagulation)
Vedeliku õhukese pinnakihi muutmine tahkeks läbi vedeliku sisemiste muutuste, sarnaselt nagu see juhtub piimaga. Selline protsess saab toimuda läbi mitmete erinevate lahenduste ehk substantsi lisamisel, kuumutamisel või jahutamisel.

14. Küpsetamine
(coction)
Substantsi pikaajaline küpsetamine või kuumutamine mõõdukal temperatuuril.

15. Kohobatsioon
(cohobation)
Mitmekordselt teostatav niiskuse komponendi eemaldamine substantsilt, mis toimub kuumutamise abil. Sageli lisatakse niisket komponenti või vedelikku ja protsess jätkub uuesti.

16. Kolliguatsioon
(colliquation)
Kahe kokkusulava substantsi konjuktsioon või kokkusulatamine.

17. Värvimine
(coloration)
Substantsi punktitaoline värvimine pigmendi või värvilise tinktuuri abil. Substantsi värvimine toimub kas läbi peente puudutuste või pindmise kihilise katmise teel.

18. Põlemine
(combustion)
Substantsi täielik põletamine vabas õhus.

19. Kominutsioon
(comminution)
Substantsi osakeste suuruse vähendamine, kas siis hõõrumise, pulveriseerimise või selle surumisel läbi kurna.

20. Kompositsioon
(composition)
Kahe erineva substantsi ühendamine.

21. Sigitamine, ühendus
(conception).
Meheliku  ja naiseliku aspekti abielu substantsides.

22. Segamine
(concoction)
Erinevate substantside segu küpsetamine või kuumutamine mõõdukal temperatuuril ja pikema perioodi vältel. Tulemus võib sarnaneda ketšupile.

23. Kongelatsioon
(congelation)
Õhukese vedelikukihi muundumine tihedamaks, viskoosseks paksuks substantsiks, tavaliselt kuumutamise abil.

24. Konglutinatsioon
(conglutination)
Substantsi muundamine  liimiseks massiks, toimub tavaliselt läbi putrefaktsiooni.

25.
Konjuktsioon (conjunction)
Kahe vastupidise komponendi ühendamine, tavaliselt nähtud ja seletatud kui mehe ja naise, jämeda või peene või isegi elementide ühendus.

26.
Kontritsioon (contrition)                                                                                         Substantsi lagundamine pulbriks ainult tule kasutamisega.

27. 
Kopulatsioon (copulation)                                                                                        Konjuktsioon või kahe vastaskomponendi ühendamine, seda nähakse läbi mehe ja naise alge ühinemise metafoori. Samuti fikseeritud ja lenduva komponendi omavaheline ühendus.

28. 
Korrosioon ehk roostetamine.
Substantsi söövitamine kuni lõpuni, happe, aluse või korrosiivse materjali abil.

29. Kribatsioon
(cribation)                              
Substantsi lagundamine pulbriks, surudes seda läbi sõela või võrgu.

30.
Kristalliseerumine (crystallization)                                                                     
Kristallide formeerumine substantsi (vesi)lahusest  kas siis kristalliseerumise või aurumise läbi.

31.
Dealbatsioon (dealbation)                                                                                             Musta substantsi valmistamine läbi alkeemilise protsessi, milles see muutub täiesti valgeks. 


32.
Dekoktsioon (decoction) 
Substantsi seedimine anumas ilma ühtegi materjali lisamata.

33. Dekrepitatsioon,
(decrepitation)
Substantsi, näiteks tavalise soola purunemine, murdmine või purustamine kuumutamisel, tavaliselt kaasnevad sellega helid.

34. Deliikvium,
(deliquium)
Tahke aine lagundamine, mis  toimub läbi selle aine asetamisega  märjale alale, et see seal niiskuks ja vedelduks, absorbeerides õhust vett.

35. Destsensioon,
(tõusmise vastand), (descension)                                                         
Toimub kui peen või substantsi aktiivne osa on liikumas anuma põhja, selle asemel et aurustuda.

36. Dessikatsioon,
(dessication,)
Kogu niiskuse eemaldamine või kuivatamine  substantsist.

37. Detonatsioon
(detonation),
Plahvatuslik substantsi põlemine selle kuumutamisel, näiteks siis kui need sisaldavad nitraate või lämmastikku.

38. Digestioon, seedimine
(digestion)
Substantsi aeglane muutmine rahuliku soojuse juures.

39. Desintegratsioon
(desintegration),
Substantsi purustamine või dissotsiatsioon mitmeteks eri osadeks.
 

40. Dispoliratsioon
(dispoliration)
Surnud substantsi lahustamine või muundamine vedelikuks.

41. Dissotsiatsioon
(dissociation)
Substantsi purustamine või desintegreerimine mitmeteks eri osadeks. 

42. Dissolutsioon
(dissolution)
Substantsi lahustamine (osakeste eraldumine) või muundamine vedelikuks.

43. Destillatsioon,
(destillation)
Auruva komponendi eraldamine substantsist läbi kuumutamise nii, et eemaldunud komponent kui aur kondenseeruks ja kogutakse siis kokku aparaadi külmemas osas.

44. Väljahingamine,
(divapouration).   
Kuivade aurude väljahingamine substantsist, mis võib toimuda erinevatel temperatuuridel.

45. Jagamine
(division).
Substantsi jagamine, eraldamine või lahutamine selle elementideks.

46. Ebulitsioon
(ebullition).
Kihisevate gaasimullide tekkimine fermenteerumisel.

47. Edultseratsioon
(edulceration).
Sooladerikka substantsi pesemine kuni kõik soolad on eemaldatud.

48. Elaboratsioon
(elaboration).
Peamine termin puhta ja mittepuhta lahutamiseks ja substantsi suunamine tema täiuslikkuse poole, mis saab toimuda läbi mitmete protsesside ja kindla eesmärgi nimel.

49. Tõstmine
(elevation).
Substantsi peente osade tõstmine anumas ülespoole, eemale kehade jääkidest.

50. Eliksiratsioon,
(elixeration),
Substantsi muundamine eliksiiriks.

51. Aurumine,
(evaporation)   
Substantsi veeosa eemaldamine läbi ettevaatliku kuumutamise või selle jätmisel pikemaks ajaks kuiva kohta.

52. Eksaltatsioon, vaimustus, joovastus
(exaltation)
Operatsioon, mille käigus substants tõstetakse veel puhtamasse ja täiuslikumasse olekusse.

53. Hingamine,
(exhalation)
Gaasi või õhu väljutamine substantsist.

54. Pressimine
(expression)
Mahlade väljutamine pressimise teel.

55. Ekstraheerimine, jaotamine kahte ossa
(extraction)
Substantsi  ettevalmistamine, kasutades selleks õrnemaid, vaevumärgatavaid ja puhtamaid osasid, tavaliselt matseratsioonil alkoholis. Saadud ekstrakti saab hiljem eraldada tahkest ülejäägist.

56.
Fermenteerimine (fermentation)
Substantsi ehk või orgaanilise aine mädanemine loodusliku toime läbi, tavaliselt on näha gaasimullide eraldumine.

57.
Filtreerimine (filtration)
Protsess, mille käigus eraldatakse substantsist suuremad osad. Toimub läbi filtri, riide või presskurna.

58. Fikseerimine
(fixation)
Muutuvate ja auruvate subjektide fikseerimine või tahkeks muutmine nii, et see jääks permanentseks ja tulest sõltumatuks.

59. Foliatsioon
(foliation)
Mõnede substantside mõjutamine nii, et need paisuksid kihtidena nagu lehed, mis lebavad üksteise peal ja on allutatud kuumutamisele.

60. Fulminatsioon
(fulmination)
Mittestabiilse metalli vormi ettevalmistamine. Mõnikord kasutatakse seda vormelit iga protsessi kirjeldamiseks, kus toimub äkiline purskuv protsess.

61. Fumigatsioon
(fumigation)
Substantsi mõjutamine, eksponeerides seda  korrodeeruvale suitsule.

62. Fusioon,
(fusion)
Pulbritaoliste substantside ühendamine või nende muutmine uude vormi, mis toimub läbi ekstreemselt kõrge temperatuuri. Mõnikord kasutatakse lisaks räbustit.

63. Glutinatsioon
(glutination)
Substantsi muutmine liimiseks glutineeritud massiks.

64. Gradatsioon
(gradation)
Astmeline substantsi puhastamine, sageli läbi mitmete astmeliste seeriate.
 

65. Granulatsioon
(granulation)
Susbstantsi peenendamine ja lagundamine terakesteks või pulbriks. Siin on erinevaid võimalusi seda teha - tagumine, hõõrumine, kuumutamine ja järsk jahutamine ning veel mitmeid muid mooduseid.

66. Hõõrumine
(grinding)
Substantsi lagundamine  pulbriks, tavaliselt mördilabidat või uhmrinuia kasutades.

67. Humektatsioon, niisutamine,
(humectation)
Protsess, mille käigus niiskust antakse substantsile, tavaliselt mitte otseselt vaid läbi astmelise protsessi niiskuse absorbeerimisel.

68. Süttimine,
(ignition)
Substantsi iseseisev kaltsineerimine, milles see põletab tiiglis iseennast.

69. Immutamine, imamine
(imbibition)
Protsessi toitmine astmelise ja järkjärgulise ja pideva substantsi lisamisega.
 
70. Impastatsioon, ( impapastion)
Kui aine on läbimas putrefaktsiooni ja  tiheneb või tardub sulatatud musta bituumeni konsistentsini.

71. Impregnatsioon, seemendamine
, ( impregnation)                                                                           Alkeemiline protsess, mille paralleeliks on lapse eostamine. Seega seemendamine järgneb isase ja emase alge kopuleerumisele ja viib uue substantsi loomisele.

72. Intseratsioon,
(inceration)
Substantsi muutmine pehmeks, vahasarnaseks konsistentsi saavutamiseks. Tavaliselt toimub see vedelikuga kombineerimise teel

73. Intsineratsioon, tuhastamine,
(incineration)
Substantsi muutmine tuhaks läbi tugeva tule.

74. Inkorporatsioon, endasse ühendamine
(incorporation)
Ainete segamine nii, et säiliksid nende mõlemate omadused. Tulemuseks on konglomeraatne mass.

75. Ingressioon
(ingression)
See juhtub kui substantsid kombineeruvad sellisel kujul, et neid ei ole enam võimalik eraldada.

76. Inhumatsioon, matmine
(inhumation)
Maa alla matmine, vahetevahel kasutatakse terminit  igasuguse protsessi kirjeldamiseks, mis matab aktiivse substantsi musta maa sarnase materjali alla. Samuti ka siis kui kolb on asetatud soojuse kätte, mida tekitab sõnnik.
 
77. Veeldamine (liquefaction)
Tahke aine muutmine vedelikuks, mis toimub läbi sulatamise või lahustamise.  

78. Liksiviatsioon
(lixiviation)
Sulfiidide- maakide oksüdeerimine nende õhku või vette asetamise kaudu. See protsess tekitab vitriole.

79. Kittimine
(luting)
Kolbi või muu seadmestiku tihendamine kiti või ka kummisarnase pastaga, mis kõvenedes moodustab õhukindla tihendi.

80. Maturatsioon, küpsemine, täiskasvanuks saamine,
(maturation)
Baastermin, mida lisatakse töö astmete ja täiuslikkuse astmete määramiseks.

81. Sulatamine,
(melting)
Metalli või substantsi taandamine või vähendamine vedelikuks läbi kuumutamise.

82. Suretamine, maturatsioon
(maturation)
Siin substants läbib teatud surma, tavaliselt läbi putrefaktsiooni ja tundub olevat hävitatud ja tema aktiivne jõud kadunud kuid lõpuks see taastub.

83. Paljundamine, mitmekordistamine
(multiplication)
Tegevus, mille käigus projektsiooni pulbri jõud mitmekordistatakse.

84. Pretsipitatsioon
(precipitation)
Substantsi lahusest väljutamine. Pretsipitaat laskub anuma põhja.

85. Ettevalmistus, valmissegu
(preparation)
Protsess, mille käigus ülivoolavad substantsid eraldatakse ainest ja see mida ta tahab, lisatakse juurde .

86. Projektsioon,
(projection)
Fermendi või tinktuuri heitmine anumasse selleks, et saavutada muundumise efekt ja substantsi muundumine.

87. Prolektatsioon,
(prolectation),
Substantsi eraldamine õrnadesse ja rohkem jämedakoelisesse osadesse lahjendamisega või õrnade osade hõrendamisega, selle asemel, et substantsi maa-osa  robustselt eraldada.

88. Pulverisatsioon,
(pulverization),
Substantsi lagundamine väiksemateks tükkideks tagumisel tömbi esemega, näiteks haamri või vasaraga.

89. Vabastamine
(purgation),
Substantsi puhastamine läbi selle suurema osa äraheitmise või -valamise.

90. Mädanemine
, (putrefaction)
Substantsi, (animaalsete proteiinide) mädanemine, tavaliselt pikaajaline protsess, mis toimub õrna niiskuse soojusel. Üldiselt aine muutub siis mustaks.

91. Kvintessentsioon,
(Quinta Essentia)
Kvintessentsi valmistamine või muu eriti kõrgetasemelise substantsi valmistamine.

92. Õhustamine
, (rarefaction)
Niisuguse substantsi valmistamine, mis on eriti õhuline ja peene struktuuriga.

93. Puhastamine, õgvendamine
(rectification)
Aine puhastamine läbi korratavate destilleerimiste, milles destillaati destilleeritakse ikka ja jälle uuesti.

94. Reiteratsioon, korrutamine,
(reiteration)
Protsessi kordamine, mille käigus destillaat suunatakse tagasi anumasse ja protsessi korratakse paljude tsüklite jooksul.

95. Eraldamine, lahutamine,
(resolution)
See juhtub, kui substantsid mis on segatud üksteisega, saavad olema järsu jõuga lahutatud nende asetamisel vedeliku lahusesse. Näiteks piim selles mõistes lahutatakse äädikaga. Protsess on sarnane koagulatsiooniga.

96. Restinktsioon,
(restinction)
Siin valge hõõgumiseni viidud substants muudetakse täiuslikuks läbi selle karastamise eksalteeruvas vedelikus.

97. Reverberatsioon,
(reverberation)
Isesüttimine või kaltsineerimine kõrgel temperatuuril, reverbereerivas  ahjus, see tähendab, ahjus, mille põletusained ei puutu kokku kuumutatava ainega, küll aga põlemisgaasid.

98. Elluäratamine,
(revivification)
Surmatud musta aine toomine tagasi ellu või selle reaktiveerimine.

99. Rubiniseerimine,
(rubinisation,)
Aine valmistamine, mille käigus see muutub valgest punaseks.

100. Eraldamine, segregatsioon,
(segregation)
Liitainete eraldamine selle algseteks osadeks.

101. Lahutamine,
(separation)
Kahe vastasaine eraldamine üksteisest. Tavaliselt kasutusel konjuktsiooni vastandina.

102. Stratifikatsioon, kihistumine,
(stratification)
Operatsioon, mis tekitab pudelis või nõus olevas substantsis kihid.

103. Sukeldumine
(subduction)
Üldise osa eraldamine õrnast osast, mille käigus üldine liigub allapoole, nii kui ka filtreerimisel.

104. Sublimatsioon,
(sublimation)
See juhtub kui tahke aine on kuumutatud ja eraldab aurusid, mis kondenseeruvad anuma külmemas ülemises osas, ilma et nad oleksid läbinud vedelat faasi. Näiteks ammooniumkloriid.

105. Subtilatsioon,
(subtilation)
Substantsi õrna osa eraldamine jämedast osast.

106. Transudatsioon
, (transudation)
See juhtub kui essents ilmub välja tilkade kujul alaneval, laskuval destillatsioonil.

107. Trituratsioon,
(trituration)
Substantsi lagundamine pulbriks, mis saab toimuda mitte ainult jahvatamisel, vaid ka soojuse lisamisel.

108. Vitrifikatsioon,
(vitrification)
Substantsi muutmine klaasiks läbi tugeva kuumutamise ja mõnikord ka lubja lisamisel.

109. Vitriolifikatsioon,
(vitrolification)
Vitrioli valmistamine metallist, kõige sagedamini vitrioliõli otsesel toimel, mõnikord ka läbi kaudse tee.

Tõlkinud ja toimetanud Aare Baumer

Eksperimendid Homunkuluse valmistamisest


Tehisinimese ehk Homunkuluse valmistamise kohta teame kahte eksperimenti. Tlk. Aare Baumer.


Esimene:
Meieni on jõudnud teadmised, mis võivad õiges järjestuses ettevõetuna abistada teadmishimulist tema teel.
Ja saab nii olla, et selle tee lõpus on valmistajal ette näidata üks imelik olend, kellele omistatakse mitmeid erilisi jõude.
Ja kirjutatakse, et kui mees on teinud hirmsaid tegusid või kippunud kellegi elu kallale, siis mõistetakse ta oma tegude pärast surma ja hukatakse poomise läbi. Ja viimasel füüsilise elu hetkel väljub temast seeme, mis kukub sinnasamasse alla. Selleläbi on külm ja must maa viljastatud vägivaldse surma abiga.
Ja sellest seemnest ja niiskusest sünnib, et kasvama hakkab üks taim, millel mandragoor nimeks. Ja selle juur on üsna mehe suguelendi suurune ja sama väljanägemisega. 
Nimetatud juur tuleb üles kaevata reede hommikul, enne päikesetõusu. Ja nii tuleb seda teha, et valguse kuningas Päike ei paistaks selle peale, et oma valguse jõuga ta ei muudaks juurikas peituvat jõudu kasutuks. Ja selleks tuleb kasutada musta koera, kes oma hammastega tõmbab juure ümber kinnitatud nööri ja kisub selle välja maast. 
Juurikas valmistatakse ette, et seda pestakse ja seejärel toidetakse piima ja meega ühes anumas, kuni sellest kasvab välja väike inimene. Ja see olend kaitseb ja valvab tema valmistajat, nii on öeldud ühe kirja järgi.                                                

****
Teine:
Võta kotitäis konte, spermat, naha tükke ja karv igalt loomalt, kellega Homunkulus peaks sarnanema. See kõik tuleb asetada pinnale, mis ümbritsetud hobusesõnnikuga ja jäetakse nii neljakümneks päevaks ja ööks seisma. Selle aja möödudes on Homunkuluse loode valminud ja teda saab näha.
Kirja pannud Paracelsus (1493-1541)


Kuidas valmistada vedelike vikerkaar ja lõbustada oma külalisi

              

Kallis sõber, kes sa loed seda kirjatükki, mõtle sellele, et mõnikord ootavad sinu järgijad üht selget ja kindlat tulemust, mis kinnitaks nende usku ja juhiks läbi kahtluste särava tarkuse allikate juurde.

Täna näitan ma katset, mis avab sulle tee taimedes peituvate saladuste juurde
Võta mõned punase või purpuri  peedilehti ja üks tihe paber. Rebi peedilehed väikesteks tükkideks ja pane nad kuumutusalusele ehk madala servaga anumasse. Kuumuta ahjus lühikest aega, et tükid saaksid küpseks ja muutuksid pehmeks.

Nüüd võta need ahjust välja ja lase jahtuda.

Lõika paberist tükid ja pane lehed nende vahele. Lehtedes olnud mahl imbub paberisse ja kui need on täiesti märjad, aseta paberilehed kõrvale ja lase kuivada.

Valmista ette mitu erineva vedeliku lahust, väikestes anumates.Kasuta sidruni, õuna, jõhvika ja muid vedelikke või proovi ka äädikat tilgutada paberile. Jälgi, milliseks muutub paber nende vedelike koosmõjul.

Tlk. Aare Baumer



Roosa kvartsi õli, mis aurutatud Taimede Kuningriigi Saladuste abiga ja õnnistatud John Reidi õpetuste järgi





Mõned selgitused  kõigepealt kristallide kasutamisest.
 

Inimesed on kasutanud kristalle ja vääriskive sajandeid, eesmärgiga parandada oma tervist ja tugevdada oma psüühilist jõudu. Paljud inimesed lähevad isegi nii kaugele, et asetavad kristallid vette, lootuses saada nendest  kätte energia ja hoida seda lahustunud olekus. On üldiselt usutud,et seda vett juues saab isik juurde kristallis varjatud energiat.

Ma arvan, et ülaltoodud meetod annab ainult väikese osa kogu saadavast jõust tema kasutajale.

Aga järgnevast selgub, kui väga spagüüriline meetod on kõigist neist tegevustest üle.
 On alust arvata, et selline tegevus ei oma mingit efekti kvartsile üldiselt.

Kvarts koosneb nimelt ränist, mis on üks kõige vähem aktiivseid aineid perioodilisuse tabelis. Tegelikult, sellised happed nagu lämmastik-, väävel- ja vesinikkloriidhape omavad vähe või peaaegu mitte mingisugust toimet  ränile.
See element allub ainult fluorile ja kloorgaasile ja osaliselt ka aqua regia’le. Räni laguneb looduses hapniku ja vee toimel, aga protsessi käigus tekib ränidioksiid, mis on samuti tugev substants.

Aga siiski iga alkeemik, kes järgib looduse seadusi, teab kuidas saada õlisid, mis varjatud kaitstud kilbi taha.

See õli on kvartsi hing, tema kvintessents ja suurepärane parandaja. Ja on ka nii, et see õli on täiesti ohutu ja mitte mürgine. Mina ja minu sõbrad oleme seda tinktuuri kasutanud suure rahuldustundega. Tõus füüsilises ja mentaalses energias on igatahes tuntav. Mehed, kes on seda tarbinud, tunnevad juurdevoolavat energiat.

Et valmistuda roosa kvartsi hinge ekstraheerimiseks, tee järgmiselt:
Võta pool kilo  kvartsi ja purusta see väikesteks neljandikeks. Aseta tükid kuumuskindla poti sisse ja kuumuta neid 600-800 kraadi juures üks tund. Kasuta paari haaratseid, et võtta pott välja veel tulipunasena. 

Uputa potis olev aine terasest anumasse, mis sisaldab destilleeritud vett. 

Kahekümne minuti pärast nõruta vesi välja ja ja aseta tükid sooja poti sisse.

Pane see nüüd ahju tagasi.

Kuumuta kvartsitükke nii nagu tegid enne ja uputa nad jällegi vette.

Mitmete kordade järgi näed,et kvarts on hakanud muutuma valgeks.

Kui see on täiesti valge, oled valmis kvartsi purustamiseks paljaste kätega.

Ole ettevaatlik, sest kvartsi teravad served võivad sinu käed puruks lõigata!

Hõõru see kvarts nüüd valgeks peeneks liivaks.

Aseta see kvarts nüüd  Erlenmeyer`i  kolbi ja vala üle sinu poolt enne valmistatud vedelikuga.

Pane kork pudelile ja tihenda vahaga.

Aseta nõu 40 kraadisesse inkubaatorisse neljaks kuni kuueks nädalaks.

Selle aja ning töö lõpuks on sinu katsetulemus omandanud helekollase kuni  tumeoranzi värvi.

Luba nüüd anumal jahtuda aga hoia seda suletuna.

Filtreeri saadud vedelikku kaks korda ja vala siis destillatsiooni kolbi.

Aseta kolb veeanumasse ja ja destilleeri ettevaatlikult oma katseainest välja selle hing ehk kvintessents.

Pane tähele, et sul on vaja vastuvõtjasse jäävoodrit, et olla kindel, et kvartsi hingest midagi kaotsi ei läheks.

Paks õli, mis jääb saadusena anumasse, on roosa kvartsi hing ehk kvintessents.
Pane see merevaigu-värvi klaasanumasse ja sule korgiga.

Kasuta üks kuni kaks tilka veiniklaasi kohta, et saada täielik efekt kristalli jõust.
 

Tlk. Aare Baumer




Taimede ja hapete koosmõjust. Katse kirjeldus




Päeva kolmeteistkümnendal  tunnil, kui Päike on  kõrgeimas punktis, valmista ette oma töö.

Lõika hea ja rahulikult kasvanud peet väikesteks tükkideks ja aseta need madalasse potti.

Vala nüüd tükkidele peale sooldest vabastatud vesi. Jälgi, et vesi kataks tükid, aga mitte üleliia.

Kuumuta anumat kuni keemiseni ja vaata, et keemine ei oleks tugev. Keeda seni, kuni vedelik on omandanud sügava purpuri värvi.

Vala poti sisu ettevaatlikult välja anumasse, kasutades peensõela. Korda oma tööd niikaua, kuni oled saanud puhta, ilma taimetükkideta vedeliku.

Tahked tükid on sinu töö  caput mortum, mille pead eemaldama nii ruttu kui võimalik oma ruumist.

Neljateistkümnendal tunnil on sinu käes vedelik, mis sisaldab teiste ainetega ühinemiseks  vajalikku kvintessentsi.

Nüüd võid asuda oma töö lõpuosa juurde.
Võta seitse osa valminud vedelikku ja üks osa äädikat. Vala äädikas ettevaatlikult vedelikku ja vaatle tekkinud värve.

Võid asuda uue katse juurde ja jällegi kasuta seitset osa vedelikku.

Kõigepealt võta üks sidrun, mille oled tükkideks lõiganud.
Pigista neist uhmris mahl välja ning vala läbi sõela kolbi.

Võta nüüd seitse osa ettevalmistatud vedelikku ja lisa sinna üks osa sidrunimahla.

Jälgi tekkivaid värve suure tähelepanelikkusega ning vala üks osa sellest valmispandud pudelisse.

Tlk. Aare Baumer


Kristallide ja õlide koosmõjust


Et nii kui austatud ja õpetatud inimesed enne meid seletanud, on kristallidel palju erinevaid mõjusid, mida inimesed kasutavad. Mõned proovivad neid lahustada, teised jällegi purustada suure jõuga, et teada saada looduse igavest saladust.
Kuid olen kuulnud ühest imelisest viisist, kuidas muuta kristalle nähtamatuks. Olen seda läbi viinud mitmeid kordi ja võin seepärast teadmistega abi anda looduse saladustesse pürgijatele. Ei ole ma leidnud, et selline asi Aristotelesele tuntud oleks olnud, seetõttu kinnitan, et katse siitpeale saab edasi antud uutele looduse saladuste uurijatele. 

Võta üks puhas ja särav kristall, mille ühtki silmaga nähtavat viga ei ole. Oled sa seda eelnevalt puhastanud ja viimasedki mustuse jäljed kaotanud, on katse tulemus parim ja kõiketäitva valguse saladus sulle avatud. 

Aseta nüüd kristall madala anuma põhja. Võta taimedest pressitud ja ettevalmistatud õli ning vala ettevaatlikult kristallile peale nii, et see kataks kõik teravikud ja küljed.

Oled sa nii teinud, siis lase oma tööl rahuneda ja vaatle anumat küünla valgel. Kristall on peaaegu nähtamatuks muutunud ja see annab tunnistust sinu heast ettevalmistustööst ja  parimatest materjalidest, mida saad kasutada oma edasiste eksperimentide tarbeks. Valguskiired läbivad nii õli kui ka kristalli ilma kõrvale liikumata ja seetõttu arvan ma, et neil üks ühine ja ilma takistuseta teekond olemas on. 

Tahad sa aga teistele selle katsega mõju avaldada, siis arvesta, et õlid ja kristallid erineva koostise võivad olla ja ainult kõige paremad nendest nähtamatuks muutuda saavad. Seejuures pane tähele, et ettevalmistamata ja ilma teadmisteta isikud sinu tööst lugu ei saa pidada, sest et nende püsimatu ja oskamatu vaim neid madalate ihadega täita on lasknud.

Tlk. Aare Baumer

Kuidas saada rohelist tuld?


Siin, kallis sõber, avaneb sulle imevärvilise tule valmistamise saladus.

Hoia seda enda teada, sest nii jõuad sa oma katsetes edasi, kui palju silmi ei ole jälgimas. Kaitse seda teadmist oma vaimus, ära lase seda lahustuda igapäevastes tegemistes, mis vajalikud vaid kehale.

Paljud on seda proovinud avastada, kuid vaid vähesed jõudnud tulemuseni, mida kirjeldatakse kui kreeka rohelist tuld.

Selle valmistamiseks võta terake pulbrit, mida tuntakse boorhappe nime all ja puista seda kuumakindlasse, madalate servadega anumasse. Järgmiseks vala sinna väike osa aqua vitae lahust ehk al-ko-holi.

Vaata ette, et sinu käed oleksid kuivad ja puhtad mõlemast ainest, kuivõrd materjalid on ohtlikud põledes.

Nüüd kasuta pikemat tikku ja pane anumas olevad ained põlema ja sa näed ilusat rohelist värvi, mis tekib boorist.

Tlk. Aare Baumer


Nägemus Homunkulusest ja metallide töötlemise kunstist Panopolise Zosimose järgi AD 300




Vete koostis ja liikumine  ja kasv ja füüsilise olemuse eemaldamine ja tagastamine ja vaimu eemaldamine kehast ja vaimu fikseerimine kehas ei ole võõrad üksteisele, vaid nii kui on metallide kõvad kehad ja taimede mahlad on ka Üks ja Ainus  Loodu, mis toimib ise“ enda üle.

Ja selles süsteemis, ühel kujul aga mitmetes värvides, on säilitatud uurimistöö kõige üle, arvukas ja mitmesugune, Kuu mõjudele alluv ja aega mõõtev, mis reguleerib seismajäämist  ja kasvu, läbi mille Üks Loodu muundab iseennast.

Ja öeldes niisuguseid asju, jäin ma magama ja nägin ühte teatud ohverdavat preestrit seismas enda ees ja üle ja altari ees, mis oli anuma sarnane. Ja see altar oli viisteist astet kõrge.

Siis preester seisis minu üle ja kuulsin tema häält ütlevat mulle: „ Olen lõpetanud laskumise viieteistkümnelt astmelt ja tõusmise valguse poole. Ja see on ohverdav preester, kes mind uueks loob, kiskudes ära kehalise kareduse ja pühitsetud oma paratamatuses, muutusin ma vaimuks".

Ja siis kui ma kuulsin tema häält, kes ta seisis altaril, mis oli anumakujuline, soovisin teada, kes ta on.

Ta vastas mulle vaiksel häälel, üteldes, „ Olen Ion, Adytumi preester, olen sündinud ja kandunud edasi väljakannatamatus jõus. Ja üks on tulnud hommikul ja tükeldanud mind ja rebinud osadeks vastavalt harmoonia karmusele.“

Ja lõiganud mõõgaga minu pea otsast, ta purustas minu liha koos kontidega ja põletas need puhastavas tules kuni minu keha muundus, et õpiksin olema hingestatud vaim. Ja ma püsisin samas väljakannatamatus jõus.

Ja isegi siis ma käskisin teda rääkida ja ta ütles neid sõnu mulle, juhtus nii, et tema silmadest hakkas voolama veri ja ta oksendas välja kogu oma liha. Ja ma nägin teda kui moonutatud väikest inimest kes rebis endalt  liha ja heitis selle eemale.

Ja olles hirmul, ma ärkasin ja mõtlesin järele: „Kas see ei ole mitte vete koostis?“

Ja arvasin selle õigeks olevat ja heitsin uuesti magama. Ja nägin sama altarit, mis anumakujuline ja keeva veega täidetud, seal oli otsatu palju inimesi. Ning ei olnud väljapool anumat kedagi, kellelt küsida. Ja ma astusin üles altarile, et näha kogu sündmust.

Ja ma nägin väikest inimest, muutunud halliks ja valgeks ajast ja kes küsis minu käest: „ Mida sa siit otsid?“

Ma vastasin, et imestan inimese üle, kes on keevas vees ja siiski elus.

Ja ta vastas mulle, üteldes:„ See mida sa näed, on korraga nii sisseminemine ja väljatulek ja protsess.“

Ja ma küsisin temalt rohkemgi:  „ Mis on selle protsessi sisuks? “

Ja ta vastas, üteldes: „ See on töö mida kutsutakse sõnaga õilistamine. Inimesed kes tahavad saada vooruslikuks, sisenevad ja vabanedes kehast, muutuvad vaimuks“.

Ja ma küsisin: „ Kas sina oled vaim?“

Ja ta vastas: „Olen korraga nii vaim kui nende valvur“

Ja kui ta ütles neid sõnu, siis keemine tugevnes ja inimesed röökisid loomalikult ja ma nägin vaskset meest, kes hoidis käes pliist plaati. Ja ta rääkis tugeva häälega, samal ajal plaati vaadates:

„Ma soovitan kõiki neid, kes on varjatud surmas, et nad muutuksid rahulikuks ja et igaüks neist võtaks endale kätte pliist plaadi ja oma käega kirjutaks sinna ja et igaüks vaataks oma silmadega üles  ja avaks oma suu kuni viljad hakkavad kasvama“.

Ja nii juhtuski pärast neid sõnu ja isand ütles mulle: “ Kas oled venitanud oma kaela üles ja näinud, mis on juhtunud?“

Ja ma ütlesin, et olen seda näinud ja ta ütles: „See vaskmees keda nägid, on ohverdav preester ja ohver ja see kes oksendas välja omaenda liha ja temale on antud võim üle kogu vete ja üle nende inimeste varjatud surma.

Ja kui ma olin näinud neid nägemusi, siis ärkasin ma uuesti ja ütlesin iseendale: „ Mis on selle nägemuse põhjus? Kas see pole siis valge ja kollane vesi keemas seal, väävline oma olemuses?“

Ja ma leidsin, et olen täielikult aru saanud. Ja ma vastasin, et on hea rääkida ja hea kuulda ja hea anda ja hea vastu võtta ja hea olla vaene ja hea olla rikas. Ja kuidas saaks kogu loodus õppida andma ja vastu võtma? Vaskmees annab ja vee-kivi võtab ja sähvatav äike annab tule.

Et kõik need asjad on põimitud üksteisega ja kõik need asjad on eraldatud üksteisest ja lahutatud ja kõik on lagundatud ja kõik on ühendatud ja kõik on segatud ja kõik on eraldatud ja kõik on niisutatud ja kõik on kuivatatud ja kõik tärkavad ja kõik asjad õitsevad selles anumakujulises altaris.

Ja kui igaüks neist neljast elemendist protsessi ja kaalumise teel, terviku läbipõimumisel ja eraldamisel on häiritud, siis sidet nende vahel ei saa luua ilma praktilise töö meetodita.

See meetod on loomulik, sissehingamine ja väljahingamine, järjekorra kasutamine meetodis, kasvatamine ja kahandamine. Ja kõik asjad üksiti ja ühendatult tulevad kokku harmoonias ja see meetod ei ole arutamiseks, vaid loodu on siis muundatav. Ja loodu jaoks, iseenda poole pöördumine on muutus. Ja loodu on korraga temale loomulik olek ehk siis vooruseks ja maailma sidemeks.

Ja nii tahan ma sulle üles märkida teadmisi paljudest asjadest, sõber.

Ehita tempel ühest kivist, niisugune kui alabaster või kui Proconnesuse marmor väljanägemiselt ja ei ole seal algust ega otsa, sellel ehitisel. Ja las seal olla puhas allikas, kus vesi sädeleb päevavalguses.

Pane ka tähele, et ühel pool peab olema sissepääs templisse ja võta kätte mõõk ning otsi seda sissepääsu. Ja kitsa suuga on see koht, kus on avaus ja madu lebab seal, valvates sissepääsu. Alustuseks püüa ta kinni oma kätega ja valmista temast ohver. Kui oled maolt naha maha võtnud, lõika tema liha luudelt ja tükelda, et siis tükk tükilt ja olles kogunud kõik uuesti kokku, nii tükid kui kondid, valmista nendest astmekivi templi sissepääsu ees ja sealt edasi. Ja mine sisse ja sa leiad, mida oled otsinud.

Ja sa näed preestrit istumas allikas ja tema ümber on kogunenud kõik värvid ja see ei ole vaskne mees.  Sest ta on muutnud oma loomulikku värvi ja muutunud hõbedaseks meheks, kes, kui sa soovid, siis mõne aja pärast võib muutuda kuldseks meheks.

Ja siis, jällegi, kui ma tahtsin astuda allapoole seitse astet, et näha seitset varjatud surma, siis ühe päeva sain ma liikuda sellel teel. Kordasin oma samme ja astusin allapoole palju kordi. Ja pöördudes tagasi, ei leidnud ma teed ja kaotades julgust ja mitte leides kuidas edasi saada, heitsin ma magama.

Ja ma nägin oma unes ühte teatud liiki meest, kes kandis punast riiet ja kuninglikke märke ja ta seisis väljapool varjatud surma kohta ja küsis: „Mida sa teed, inimene?"

Ja ma ütlesin talle: „Ma seisan siis sellepärast,et olen kaotanud kõik teed ja eksinud“

Ja ta ütles: „Järgne mulle.“

Ja siis ta läks välja ja mina järgnesin talle. Ja nägin ma väikest meest, kes juhtis mind sinna, kus ta heideti varjatud surma kohta ja tema keha võeti tule poolt omaks.

Nähes seda ma jooksin ära ja värisesin hirmust ja ärkasin ning küsisin endalt: „Mida olen ma näinud?“  ja uuesti ma võtsin mõtlemisaega ja järeldasin, et see mees on vaskne mees.

Ja on vajalik  et esimese sammuna tuleb ta heita sellesse kohta, kus on varjatud surm. Minu hing tahtis samuti allapoole laskuda, et teha kolmas samm. Ja uuesti üksi, ma jätkasin oma teed ja jõudsin selle varjatud surma koha lähedusse ja jälle ma eksisin, kaotades tee jalge alt ja seisin seal nii, ilma tarkuseta.

Ja jällegi ma nägin vana meest, kelle juuksed olid vanadusest valged ja minu silmad olid sellest valgest pimestatud. Tema nimi oli Agathodaemon. Ja see valge vana mees pöördus ja vaatas minu poole terve järgneva tunni jooksul.

Ja ma palusin teda: „Näita mulle õige tee“.

Ta ei pööranud minu poole, vaid kiirustas mind, et läheksin edasi õigel teel.

Ja minnes ja tulles sellisel kujul ta kiirelt muutis altaril olevat. Ja nii kui ma liikusin üles altaril, siis nägin jälle valget vana meest. Ta oli heidetud varjatud surma.

Oo, Kõigevõimsam Looja ja taevaste käskija, viivitamatult leegid võtsid ta üleni, mis on kohutav lugu, vennas.

Ja sellest alates, võimsast, varjatud surma energiast, tema silmad muutusid veriseks.
Ja ma küsitlesin teda, öeldes: „Miks lamad sa siin?“

Ja ta avas suu ning ütles:„ Olen pliist inimene ja pean vastu väljakannatamatule jõule.

Ja siis ma ärkasin üles hirmuga ja mõtlesin tagasi sellele fakti põhjustajale. Ja jällegi tuli mõte ja ma ütlesin endale: „ Saan hästi aru, et seega siis üks peab välja tõrjuma plii ja tõesti, see nägemus on vedelike omavahelistest seostest“.

Ja jällegi ma teadsin eneseilmutusest ja pühitsetud altarist ja ma nägin seda preestrit, kaetud valgete riietega, kes pühitses neidsamu hirmsaid müsteeriume ja ma küsisin iseendalt: „ Kes see niisugune on ?“

Ja ma sain vastuse:„ See on Adytumi preester“. Ta tahab lisada verd kehadesse, et muuta nende silmad selgeks ja tõsta üles surnud.“

Ja jällegi ma jäin magama natukeseks ja siis kui olin astumas neljandat sammu altaril ülespoole, nägin ma ühte, kellel oli mõõk käes, tulemas idast.

Ja ma nägin teist tema taga, hoidmas ketast, valget, säravat ja ilusat vaatamiseks. Ja seda hüüti päikese meridiaaniks ja ma lähenesin kohale, kus oli varjatud surm ja üks, kes hoidis mõõka, ütles mulle: „Lõika maha tema pea ja ohverda tema lihased tükk tükilt nii, et liha oleks keedetud, nii kui vastab see praktikale ja et siis see võiks  kannatada varjatud surma“.

Ja ärgates ma ütlesin iseendale: „Olen hästi aru saanud nendest asjadest, mis seotud vedelikega ja metallide töötlemise kunstiga“.

Ja see üks kes hoidis mõõka ,ütles: „Oled täitnud allpool olevad seitse sammu “

Ja see teine ütles samuti, kui  plii sai vedelikest välja tõrjutud:                             

„See Töö on tehtud.“


Tlk. Aare Baumer

Zosimosest ja tema nägemustest


Mis puutub Zosimost, kes elas hulga aastaid tagasi, siis on meieni jõudnud vaid tema vähesed mõtted ja kirjakohad, milledest saame teada Homunkulusest ja muust tarkusest.

Ja Zosimos on kirjutanud: „ Alkeemia on tarkus vete, liikumise, kasvamise, vormi tekkimise ja selle lagundamise, kehadest väljuvate essentside ja kehades asuvate essentside sidumisest omavahel“.

Ja ta on arvanud järgmist: „Langenud inglid on õpetanud metallide töötlemist naistele, kellega nad abiellusid, nii on kirjutatud Eenoki raamatus ja eriti Johannese Apokrüüfides“.

Metallide transmutatsiooni välised protsessid ehk plii ja vase muundumine jahedaks hõbedaks ja soojaks säravaks kullaks on alati sisemiste puhastavate ja taandavate protsesside peegliks.“

K
irjutas Zosimos oma traktaadis „Õigest Egiptuse Sophe raamatust, Heebrealaste õnnistatud targast ja Sabbathi jõust“: „On kaks teadust ja voorust, see mis egiptlastele kuulub ja teine, mis heebrealaste oma ja hiljemalt kinnitatud püha õigusega.             

Parimatest parimad Teadmine ja Voorus säravad üksteisest üle. Mõlemad on meieni jõundnud vanadest aegadest. See pärimus kiirgub üle kõige laotuse ilma valitsejata, iseseisev ja hävimatu, ta ei ole seotud füüsiliste ja lagunevate kehadega, ta toimib ilma võõraste mõjudeta ja toetub palvetele ja Kõigevägevama Auhiilgusele.
  

Keemia on sündinud tarkade loomingust, kes puhastavad ja päästavad voorusliku hinge, mis peitub elementides ja vabastavad voorusliku vaimu selle ühendusest lihaga.

Kui tõde avaldada, nii on ka päike tule lilleks ja samaaegselt taevane päike ja kogu loodu parem silm, nii et vask, kui see õitsele puhkeb, see on, et kui ta võtab endale kulla värvi läbi puhastuse, muutub maapealseks päikeseks, kes on kuningas maapeal, nii kui päike on kuningaks taevas.

Zosimos on meile kirjutanud oma järgnevatest unenägudest, mis jutustavad alkeemiast ja mis selgitab meile teadmisi kui tunnetust. Oma unes tuleb ta kõigepealt altari ette ja kohtab seal Johannest, keda sabiaanlased kutsuvad religiooni isaks, kes nimetab ennast sisemiste pühaduste preestriks ja alistub väljakannatamatule piinale." 

Johannes siis võitleb ja haavab Zosimost mõõgaga, tükeldab vastavalt harmoonia seadustele, jaotades tema neljaks kehaks, osaks või elemendiks ja siis tõmbab maha naha Zosimose pealt, vastavalt Eelija Apokalüpsiselele, mis kirjeldab neid, “kes mõistetud igavesse needusse“, et nende silmad on segatud verega, ja ka pühakutest, kes on hukatud Anti-messia poolt, et ..ta tõmbab maha naha nende peadelt...“

Ta võtab Zosimose tükid ja asetab need altarile ja siis „põletas neid tule tarkuses kuni Zosimos tundis keha muundumist ja ennast vaba hingena“. Siis Ion karjub suure häälega ja koledal kombel sulandub millekski, mis on „ tema vastandpool, muljutud ja moonutatud anthroparion“.  

Zosimos ärkab ja küsib endalt, “kas pole see mitte kõige koostise alus” ja pöördub tagasi unele ja nii algab kõik jälle – ta pidevalt ärkab üles, mõtleb omaette ja pöördub tagasi unele oma nägemustes.

Pöördudes järgmises unes tagasi samasse kohta ehk altari juurde, Zosimos leiab sealt mehe, kes keeb elusalt õlis ja ütleb talle, “ ... see mida sa näed, on sisenemine ja muundumine ja väljapääs ...“

Nendele, kes otsivad endale puhast kunsti või moraalset õigust, sisenege siit ja muutuge vaimuks kehast lahkumisel.” Mida võime tõlgendada nii, et see on inimese destillatsioon just selliselt, kuidas vesi destilleerib iseennast ja nii ka keha puhastub destillatsioonil.

Ta näeb ka Brazen - meest, ehk metallide Homunkulust, ja plii Homunkulust, keda nimetatakse nimega Agathodaimon ja on samuti Homunkulus. Zosimos mõtleb veel karistuste kohale,  ...” kus kõik need,kes sisenevad, koheselt muutuvad tuleks ja pühendavad oma elu väljakannatamatule piinale...“

Kaks printsiipi valitsevad üksteise üle. Aktiivne ja passiivne, mehe ja naise oma, mis vastab sünni ja surma igavesele tsüklile.

Alkeemias vastab sellele tsüklile uroboros ehk draakon, mis neelab oma saba.  Iseenda ohverdamine on sama mis iseenda purustamine aga draakoni saba ja suu ühendatud olek räägib meile ka iseenda sigitamisest.

Nii kirjutab Avicenna oma “Traktaatides”, et „ draakon tapab enda, ühineb endaga, eostab iseenda“.

Zosimose „Nägemustes“ on kolm elementi: ringliikumine, ohverdaja ja ohver, mis kõik ühinevad üheks tervikuks.

Johannese nähtud Homunkulus rebib ihus neljandiku oma lihast ja purustab ennast omaenda hammastega. Siin Homunkulus seisab sümbolina kui uroborus, kes ohverdab ennast ja seega saab alguseks iseenda sünnile.    

Et Homunkulus niimoodi esitab Johannese muutumist, siis sellest järeldub, et Ion, uroborus ja ohverdaja on tegelikult üks ja seesama.

Ja veel väidetakse, et Paracelsus on loonud  vale-inimese läbi oma teadmiste. Homunkuluseks nimetatud olend olevat olnud paarkümmend sentimeetrit pikk. Aga oma loojale olevat Homunkulus vastu astunud ja teda mitte austanud, mistõttu teda loetakse sama ohtlikuks kui Golem on kunagi olnud.

Tlk. Aare Baumer