INFO

INFO

AJALUGU

AJALUGU

TÄNAPÄEV

TÄNAPÄEV

MUUSEUM

MUUSEUM

ÜRITUSED

ÜRITUSED

AVALEHT

Konvendihoone

Konvendihoone ehk Väikese linnuse ehitamist alustati 13. sajandil. Selle lõunapoolse külje moodustab toomkirik, ülejäänud 3 tiibhoonet olid katoliikliku Saare-Lääne piiskopkonna piiskopi, toomhärrade jt ametnike  elu- ja tööruumideks. Haapsalu linnusest valitseti 13.–16. saj. – ligi 300 aastat – Lääne-Eesti regiooni, arendati diplomaatilisi ja majandussuhteid paavsti kuuria ja teiste Euroopa võimudega. Kogu piiskopkonna ajastul oli võimul 25 piiskoppi ja nimeliselt on teada 190 toomhärrat.

Saare-Lääne piiskopkonna piiskop oli kirikuriigi kõrgeim vaimulik ja ilmalik valitseja, kelle kinnitas ametisse Rooma paavst.  Piiskopil oli residents ka Lihulas, Koluveres ja Kuressaares.  Piiskopkonna vaimuliku kolleegiumi – toompkapiitli – residentsiks oli samuti Haapsalu linnus. Kapiitli liikmete seas olid mõjukaimad praost, dekaan, skolastik ja varahoidja. Lisaks oli piiskopi ja toomkapiitli juures ametis hulk alamvaimulikke ja ametnikke: vikaarid, ofitsiaalid, prokuraatorid, kirjutajad, notarid, kaplanid, sekretärid, samuti majanduslik abipersonal.

Konvendihoone vanim ja tähtsaim osa on toomkirik, mida hakati ehitama 1250/60ndatel aastatel ja on esmakordselt kirjalikult mainitud 1279. a Haapsalu linna asutamisürikus. See oli katoliikliku piiskopkonna peakirik, kus asus piiskopitroon ja viidi läbi tähtsaimad vaimulikud protsessioonid.


Ülejäänud konvendihoone osad rajati sajandite jooksul mitmes järgus (vt jooniseid). Keldrikorrus oli toidu- ja joogikraami hoiukoht, kus hoiti ka vange. Esimene oli abikorrus, kus olid köök jm majapidamisruumid, arvatavasti ka relvakamber, milles hoitud relvaarsenalist võib väikest osa praegu näha muuseumis. Teisel ja kolmandal korrusel asusid piiskopi, toomhärrade jt ametnike elu- ja tööruumid: idatiivas asus toomkool, ida- ja põhjatiiva nurgaosas piiskopi eluruumid, põhjatiivas oli ühine söögisaal ja läänetiivas nõupidamiste saal. Neljas oli arvatavasti kaitsekorrus, kus paiknes laskevalmis relvastus. Võimalik, et seal hoiti ka viljavarusid, mida müüdi Euroopa linnadele. 38 m kõrgune vahitorn (hilisem kellatorn) rajati 15. sajandil ja sealt avaneb vaade 20 km raadiuses. Munakividega sillutatud siseõue ääristas koridorilaadne ristikäik ja õue keskel on tänini sügav (6m) kaev.

1559. a müüs piiskop Münchhausen piiskopkonna Taani kuningale Frederik II-le, kes kinkis selle vahetuskaubana oma vennale hertsog Magnusele, kellest saigi piiskopkonna viimane valitseja. Konvendihoone hävis 1688. a tulekahjus. Taastati vaid toomkirik, mis oli selleks ajaks kasutusel luterliku kirikuna.