INFO

INFO

AJALUGU

AJALUGU

TÄNAPÄEV

TÄNAPÄEV

MUUSEUM

MUUSEUM

ÜRITUSED

ÜRITUSED

AVALEHT

Haapsalu piiskopilinnus

Haapsalu piiskopilinnus on üle 700 aasta vana. Siin asus uhke loss ja selle ümber hiigelsuur õu, mida ümbritses kõrge kivimüür.

Piiskopilossis ehk Väikeses linnuses elasid ligi 300 aastat piiskopid ja tähtsad vaimulikud ametnikud – toomhärrad. Nad valitsesid siit Läänemaad, Saaremaad ja teisi saari. Piiskopi määras ametisse paavst. Väikeses linnuses oli üle 700 aasta tagasi juba kool, kus õppisid need poisid, kellest pidid saama vaimulikud. Õues Väikese linnuse ümber asusid eluks vajalikud majapidamishooned: hobusetallid, lehma-, sea- ja lambalaudad, kanalad, sepikojad jm töökojad, samuti linnuse tööliste ja sõdurite elamud. Õues peeti turniire ja viidi läbi sõjalisi harjutusi, et vaenlaste rünnakuteks valmis olla.

Linnuse kaitseks ehitati ringmüür, mis on tänapäevani alles. Müüri ülaosas oli puust kaitsekäik, mida mööda sai ühest tornist teise liikuda ja millelt sai läbi laskeavade ka vaenlasi tulistada.
Algul oli kogu õu ühetasane. Lisaks kaitsetornidele oli müüri külge ehitatud ka maju. Kui relvastus nii võimsaks sai, et kerge vaevaga oli kahuritulega võimalik müüre purustada, siis kaevati arvatavasti 16. saj lõpul ringmüüri äärde sügavad kaitsekraavid.  Muld omakorda kuhjati kõrgeteks kaitsevallideks, mille peale pandi kahurid. Kui vaenlasel õnnestus üle (või läbi) müüri pääseda, jäi ta vallikraavi lõksu ja vallidelt oli teda kerge tabada.

1558. aastal puhkes 25 aastat kestnud Liivi sõda,  kus rootslased, taanlased, venelased ja  poolakad võitlesid võimu eest Läänemere idakaldal. Selle sõja ajal piiskopiriik hävis.

1688. aastal oli Väikeses linnuses suur tulekahju. Korda suudeti teha vaid kirik, rohkemaks ei jätkunud jaksu. Nii jäi uhke piiskopiloss varemeisse.
Linnuse kive veeti linna ehitusmaterjaliks, siin karjatati loomi ja õnneotsijad otsisid maa seest varandust.

Alles 19. sajandil, kui Haapsalu sai suvituslinnaks, hakati linnusehoovi pargiks kujundama: vallidele rajati puudealleed,  suurde vallikraavi tennise- ja kroketiväljakud koos uhke kivitrepiga. Siin armastasid jalutada ja sportida pikkade kleitide ja kübaratega peened daamid ning torukübarates galantsed härrad.
 Suurele õuele ehitati lava. 1896. aastal toimus seal Läänemaa esimene laulupidu. Platsile lava ees rajati 1930. aastatel spordiväljak. Vallikraavi ja suurt õue kasutati sportimiseks  kuni 1960. aastateni, mil valmis linna suur staadion.