Valge Daam aknal

Valge Daami legend

Haapsalu toomkiriku lõunaseina külge ehitatud ümmarguse ristimiskabeli aknale ilmub augusti täiskuuöödel naisterahva kuju, keda on hakatud nimetama Valgeks Daamiks. Kuidas ja miks see naine ennast juba sajandeid kabeliaknal ilmutab, räägib legend järgmist:
Keskajal, kui siinmail Saare-Lääne piiskop valitses, pidid kõik toomhärrad kloostri seaduse järgi kasinalt elama ja naistele oli piiskopilinnusesse tulek surmaähvardusel ära keelatud. Juhtus aga nii, et ühe toomhärra ja Eesti soost tütarlapse vahel puhkes kirglik armastus. Et noored teineteise läheduses igatsesid olla tõi toomhärra tütarlapse poisirõivastes kirikukoori lauljaks. Kauaks ajaks jäi see saladuseks, aga ühel päeval tuli pettus siiski avalikuks. Piiskopi kohtuotsus oli ränk: toomhärra heideti linnuse vangikongi nälga surema ja tütarlaps müüriti elusalt poolelioleva ristimiskabeli seina. Õnnetu naise kaeblemine oli kostnud veel mitu päeva kuni ta kustus. Aga naise hing ei saanud rahu ja nii ta käib juba sajandeid oma armastatud meest ristimiskabeli aknal leinamas, armastuse surematust tõestamas.

Valge Daami lavastused

Anneli Aken

Valge Daami lugu ning tema seos Haapsaluga on enamikele eestlastele nii iseenesestmõistetav, et keegi ei vaevagi enam pead, millal ta tekkis ja kuidas. Eks nõnda juhtu ikka seletamatute nähtustega, eriti pika ja põneva ajalooga linnades. Daami lugu on teatrikeelde tõlgitud teadaolevalt päris mitu korda. Kahjuks ei ole tänase etenduse andjate käes ajalooürikuid, mis kinnitaks, kuidas oli kõik enne 1979. aastat. Seega saame täna ja siin kõnelda vaid neist lavastustest, mis Randlase abil sündinud.
1979. aastal tähistas Haapsalu linn oma 700ndat sünnipäeva. Siis ei olnud veel taolist üleriigilist suveteatritraditsiooni ja Randlane säras nii proffide kui amatööride seas pikki aastaid ainulaadsena. Esimene Valge Daami vabaõhulugu oli nagu omaette riitus, seal lihtsalt pidi korra aastas käima. Kes muusikat nautimas, kes sõprade mängule kaasa elamas, noortele oli see aga kohtumispaik ning kindlastivaimsem kui tänapäeva kaubakeskused.
Ajad muutusid ja vabadus saabus. Et kaardil püsida, pidi ka Valge Daam endale selgeks tegema moodsad ärielu märksõnad. „Innovatiivne”, „uus”, „multimeedia” ei jätnud puutumata ka teatrit. Teater läks eluga kaasa. Tulid uued lavastused ja vahetusid algul kolme, siis juba kahe aasta takka ja lõpuks igal suvel.

1979
„Haapsalu legend“
Libreto Paul Kilgas, lavastaja Ilmar Tammur, muusika Gennadi Taniel, kunstnik Voldemar Peil
Valge Daami osas Anne-Mari Vaas, hiljem Pille Talvar

1991
„Valge Daam”
Mihkel Tiks, helilooja Urmas Sisask, lavastaja Neeme Kuningas, kunstnik Riina Vanhanen
Valge Daami osas Monika Kasonen

1995
„Haapsalu legend”
Libreto Paul Kilgas, lavastaja Mauri Kuosmanen, muusika Gennadi Taniel, kunstnik Riina Vanhanen
Valge Daami osas Monika Kasonen

1998
„Taani prints ja Valge Daam”
Idee Hardi Volmer, Ott Sandrak, libreto Villu Kangur, Ilmar Trull, lavastaja Hardi Volmer, muusika Roald Jürlau, kunstnik Omar Volmer
Valge Daami osas Janne Beeren

2001
„Legend Haapsalu Valgest Daamist"
Libreto Paul Kilgas, Kaarel Kilvet, Juhan Saar, lavastaja Kaarel Kilvet, muusika Peeter Konovalov, kunstnik Silver Vahtre
Valge Daami osas Annika Mihkelson

2003
„Legend Valgest Daamist”
Libreto Andreas W, lavastaja Jarmo Karing, muusika Sen & Max ja ansambel Melotrap, kunstnikud Piret Räni ja Andres Rattasepp
Valge Daami osas Karin Rask (Läntsim)

2004
"Valge Daam"
Lugu ja lavastus Ago-Endrik Kerge, kunstnik Liina Pihlak, muusikaline kujundus Viive Ernesaks, koreograaf Janek Savolainen

2005
"Valge Daam läbi aegade"
ehk kontsertentendus parimatest katkenditest 1979-2003

2006; 2007
"Võõras"
Lavastaja Andres Lepik, käsikiri Peeter Volkonski, muusika: viisid Creedence Clearwater Revival, laulutekstid Peeter Volkonski, live esitus ansamblilt Melotrap, kunstnik Priit Pangsepp
Valge Daami osas Marin Mägi

2008; 2009
"Legend Valgest Daamist ehk saamise lugu"
Käsikiri Paul Kilgase ainetel ja lavastus Indrek Pangsepp, muusikaline kujundus Arno Suislepp ja Sirje Kaasik, kunstnik Erno Võsa, kostüümikunstnik Margit Saarsoo

Lavastuste ajaloost ja uute lavastuste sünnist saab lugeda Valge Daami päevikust aadressil
http://valgedaam.wordpress.com

Valge Daami legend

> Valge Daami monoloog